Mitut Ford F-Maxi omava veofirma omanik: eriti üllatas mind nende ökonoomsus

Ainsana Eestis mitut Ford F-Max veokit omava W.Niinelaid OÜ omanik Willem Niinelaid tunnistab, et väga raske on nende autode kohta midagi negatiivset öelda: „kui hästi mõelda, siis midagi ikka välja mõtleb aga üldjoontes olen nendega ülimalt rahul. Eriti üllatas mind nende ökonoomsus.“

 

Esimese F-Maxi ostis Niinelaid päev pärast seda kui oli Logistikauudistest lugenud, et KB Auto Estonia hakkab uusi Fordi veokeid müüma. „Neljapäeval lugesin ja reedel olin Rummus kohal. Põhiargument oli muidugi hind ja sobiv auto oli kohe ka kohapeal olemas. Laias laastus võib öelda, et kahe „turuliidri“ hinna eest saab kolm Fordi. Vaid natukene jääb puudu,“ ütleb Niinelaid, kes pärast esimesi kogemusi läks ostis teise Fordi veel.

Võimas mootor, üllatavalt madala kütusekuluga

Nüüdseks on esimene veok läbinud ligi 150 000 km ja teine 45 000 km. Autodel on kolm aastat garantiid ilma läbisõidupiiranguta ja hooldevälp 150 000 km. „Ehk esimene läheb kohe varsti esimesse hooldusesse ja pikk hooldevälp on samuti oluline kokkuhoiukoht. Kõige rohkem üllatas mind aga Fordi kütusekulu: 100 000 km keskmiseks kuluks tuli esimesel autol 24,6 l/100 km. Kusjuures lõviosa ajast tegi ta tööd Itaalias ja sealseid mägised ning liiklusrohked teed ei ole just nähtused, mis kütusesäästu soodustaks. Ka mootor, võimas 500 hj 6-silindriline ridamootor, mis saab hakkama igas olukorras, temalt oleks eeldanud märksa suuremat kulu. Kogu see kooslus igatahes üllatas mind tõsiselt,“ möönab Niinelaid, kes 30aastase töökogemusega „rekkamehena“ sõidab ise sisse kõik uued autod ja kõik uued lepingulised tööotsad.

Ka jutuajamise hetkel on ta ise veokiroolis, alustamas teekonda Poolasse, kuhu ettevõte üsna uue ettevõtmisena veab Eestist talki. „Ma ei kujutaks ette kui ma ise ei omaks vahetut ülevaadet autodest, teekondadest, laadimiskohtadest jne. Kasvõi juba seetõttu, et keegi ei saaks hiljem tulla mulle mingit jama ajama,“ muigab Niinelaid. Nii oli ka mõlema uue Fordiga, millega mees esmalt ise pikemad sõidud ette võttis.

Lihtsuses peitub võlu

Olulist vahet kahel Fordil tema sõnul ei ole, kui ehk mõned väga üksikud tehnilised detailid välja arvata.  „Üllatavalt vaiksed ja mugavad on nad. Kabiinidel on topeltisolatsioon, väga hea asi on ka kaks seisusoojendit, ehk kuiv ja märg, millest viimane soojendab ka mootoriplokki. Kusjuures see töötab ülimalt vaikselt. Esimese hooga arvasin, et ei töötagi üldse,“ meenutab Niinelaid, kes kiidab veel Fordi kolmeastmelist elektrilist roolivõimendit, mis ka laadimisplatsil manööverdades võimaldab ühe näpuga rooli keerata. Samuti erinevaid nutirakendusi, mis toimivad väga hästi ja samas ka Fordi ergonoomika omamoodi lihtsust. „Mulle absoluutselt ei meeldi erinevad puutetundlikud ekraanid ja nuppudemeri, nagu mõnel autol. Ford on selles suhtes pigem askeetlik, kõik vajalik on olemas ja väga lihtne kasutada.“

Eriti markantne näide oli tema sõnul ühe teise veokimargiga, mis tuli vahepeal ainult tahavaatekaamerate ja ekraanidega, tavalised peeglid olid saadaval vaid lisavarustusena kalli raha eest. „Ma ei ütle, et need kaamerad oleksid halvad. Nad on kabiinis sees, puhkepausidel kui kardinad ees, on ümber auto toimiv hästi jälgitav, väga hea. Küll aga on enamik juhtidest juba eakad mehed, kannavad prille. Häda selles, et kaugele vaatamise prillidega ei näe lähedal asuvat ekraani enam nii selgelt ja pole mõeldav, et iga kord kui tagurdada või niisama ekraanile pilk heita peaks panema ette lugemisprillid. See ei ole üldse nali, täiesti tõsine probleem,“ tõdeb Niinelaid, kelle sõnul Fordil ka seda „miinust“ ei ole.

Miinustega on üsna kitsas

Mis siis ikkagi on Fordi miinused? Ei saa ju olla, et neid üldse ei ole. Niinelaid mõtleb pikalt ja tunnistab lõpuks, et üks häda tõesti on: auto ei lase sõidu ajal navigatsiooniseadet näppida. „Ma saan aru, ohutus jne, aga kui ikka midagi on läinud valesti ja tekib vajadus kiirelt marsruuti muuta, tuleb leida parkimiskoht, mis liiklustihedas Euroopas ei pruugi üldse lihtne teema olla.“

Ta mõtleb veel, aga rohkem midagi negatiivset pähe ei tule. Küll aga vastupidi. „Ühe hea asja unustasin veel ära. Fordil on haakeseadme ühendused paremal pool, ehk samal pool kust käib sadula kinnitus. Mõtled küll, et miks peab ümber auto käima, aga ohutuse mõttes jumala õige lähenemine. Eriti kui peab tee ääres seistes midagi tegema. Kraavi pool seistes on oluliselt ohutum toimetada,“ lausub Niinelaid.

Mis sõidukeid Niinelaidi ettevõtte masinapargis veel on? „Ega neid väga palju alles jäänud polegi. Pidime kümme autot ära andma, 12 on alles. Tippajal oli neid 24 ja pargist on läbi käinud peaaegu kõik margid peale IVECO. Aga kõige rohkem on olnud Mercedeseid,“ lausub Niinelaid, kes istub vestluse ajal hoopis Renault roolis. Fordid on tol hetkel mõlemad „objektil“, üks teel Itaaliasse, teine Põhja-Soomes.

„Olen ikka öelnud, et veofirma omamine on kallis hobi ning iga sent ja pisidetail mängib kokkuvõttes väga olulist rolli. Aga kuidas sa ikka neist detailidest teada saad kui ise järele ei proovi,“ lausub Willem Niinelaid lõpetuseks.